Wednesday, March 27, 2013

Talupojariided seljast, ülikond selga!


Pole päris pikka aega kirjutanud, esiteks nagu ikka, ei olnud millestki väga kirjutada, kuid nüüdseks on päris palju muutunud ja on ka üksjagu kirjutamist.. Alustan sealt, kust pooleli jäi. Minu sünnipäeva järgneval nädalavahetusel jõudis Märdile ja Madisele mõistus koju ja nad otsustasid farmitöö pooleli jätta ning linna tagasi minna. Triinu võtsid ka kaasa, kuid tema läks tagasi Eestisse. Nädala sees oli ikka sama jama, iga päev tööd, peale tööd trenni ja võtsin uuesti ka pokkeri mängimise käsile, et õhtuti nii igav poleks. Vahepeal vahetasin tuba, mis sobis hästi, sest tuba oli rohkem privaatne ja nett oli ka toas päris hea, võimaldas mängida nii, et ei pidanud toast lahkumagi ...

Peale seda nädalavahetust, kui Madis, Triin ja Märt olid ära läinud, läksime mina, Markko, Mari-Liis ja Kerstin Margaret Riverile eesmärgiga linna välja minna. Keegi oli kusagilt kuulnud, et seal peaks klubi olema (mida loomulikult ei olnud!) ja hästi palju baare (oli vaid 2 ja need pandi kell 22 kinni), igatahes me Markkoga hakkasime juba autos võtma ja kohale jõudes polnud meist palju alles... Järgmisel päeval sõitsime piirkonnas ringi ja avastasime uusi ägedaid kohti, samal ajal kui ma mõtlesin, kas mul on kunagi nii paha olla olnud. 


Sellele järgnes rutiinne nädal ja järgmisel nädalavahetusel läksime enamus eestlastega kanuutama, see oli päris fun. Tripp algas valges ja tagasi kanuutasime juba pimedas. 

 



Selle nädalavahetusele järgnes rutiinne nädal kuni neljapäevani, kui ma tööl avastasin ennast mõtlemast, et miks ma ikka veel siin olen. Teadsin, et farmipäevad saavad tehtud alles esimesel aprillil, kuid oli variant, et kui ma farmerit palun, siis ta kirjutab mulle mu vajalikud päevad ära. Reedel võtsin juba farmipäevadelehe kaasa ja palusin farmerit – vedas, sain oma vajalikud päevad ilusti kirja ning nüüd saan taotleda ka teise aasta viisat!! 
Siin on mõned pildid, mis tööl olen teinud. (Ausalt öeldes, kui ma neid pirne ja selle viimase pildi emotsioone vaatan, siis mul läheb meel pahaks, aga õnneks on see elu nüüd läbi :)))))

 

 

 

 

 

Peale reedest tööpäeva sõitsime linna, ostsin seljakoti ja bussipileti ning juba pühapäeva hommikul 12.18 olin bussi peal teel Perthi.

Pühapäeval jõudsin ja kuna ma sain päkkerisse toa alles esmaspäevast, siis Andre tuli mulle rongijaama vastu ja sõitsime tema poole. Ta korterist lähevad kohe kutid teisele poole ja üks kutt läheb Taisse, seega juba laupäeval kolin sinna sisse. Hetkel elan Billabongi backpackeris, mis on kandideerinud mitmel aastal parimaks päkkeriks Lääne-Austraalias. Maksin 6 päeva eest sama palju, kui maksin Manjis 7 päeva eest, kuigi elasin seal palju kehvemates tingimustes. Kella 06.00-10.00 on siin hommikusöök tasuta, kohvi, tee, röstsaiad, erinevad müslid, juustud, vorstid jnejnejnejne). Hetke päevaplaan ongi selline – hommikul ärkan üles, tangin end all täis ja tulen tuppa pokkerit mängima, õhtul kella 18 paiku lõpetavad sõbrad töö ja kõnnin nende korterisse (mu tulevane elukoht asub siit päkkerist vaid paari kildi kaugusel ja linn on samuti vägaväga lähedal!!!!) Elan kuueses toas, veel eile olid siin toas neli prantslannat, kes olid väga vaimustunud, et ma oskasin mõned laused nende keeles öelda. Nüüd nad kolisid Fremantlesse, kuid lubasid mõni nädalavahetus linna tulla ja sellest ka märku anda;)

  










Basseini ääres saab ka võrku mängida ja kohe päkkeri kõrval on suur jalkaväljak, millel olen ka juba õnneks mängida saanud.

Igatahes tunnen, et olen väga õnnelik, et sain Manjist tulema ja saan hakata linnas asju ajama. Paar töökohta olen välja vaadanud, kuid aktiivsemalt hakkan tegelema järgmine nädal, kui olen uude kohta end sisse seadnud. Hetkel polegi väga ette mõelnud, kolin korterisse, otsin töö ja edasi kulgen spontaanselt. Iva, Oja ja Priit vist lahkuvad Manjist see pühapäev, suunal Melbourne ja nad panevad vist rohkem rõhku farmitööle, edu neile ja eks kunagi kohtun ka nendega, Melbournei kavatsen ise ka kunagi jõuda, kuid millal........ ei tea.

Nüüd hakkab rohkem infot läbi jooksma ja on ka oodata tihedamaid blogiposte.
ZIUUU

















No comments:

Post a Comment