Pole päris pikka aega
kirjutanud, esiteks nagu ikka, ei olnud millestki väga kirjutada,
kuid nüüdseks on päris palju muutunud ja on ka üksjagu
kirjutamist.. Alustan sealt, kust pooleli jäi. Minu sünnipäeva
järgneval nädalavahetusel jõudis Märdile ja Madisele mõistus
koju ja nad otsustasid farmitöö pooleli jätta ning linna tagasi
minna. Triinu võtsid ka kaasa, kuid tema läks tagasi Eestisse.
Nädala sees oli ikka sama jama, iga päev tööd, peale tööd
trenni ja võtsin uuesti ka pokkeri mängimise käsile, et õhtuti
nii igav poleks. Vahepeal vahetasin tuba, mis sobis hästi, sest tuba
oli rohkem privaatne ja nett oli ka toas päris hea, võimaldas
mängida nii, et ei pidanud toast lahkumagi ...
Peale seda nädalavahetust,
kui Madis, Triin ja Märt olid ära läinud, läksime mina, Markko,
Mari-Liis ja Kerstin Margaret Riverile eesmärgiga linna välja
minna. Keegi oli kusagilt kuulnud, et seal peaks klubi olema (mida
loomulikult ei olnud!) ja hästi palju baare (oli vaid 2 ja need
pandi kell 22 kinni), igatahes me Markkoga hakkasime juba autos võtma
ja kohale jõudes polnud meist palju alles... Järgmisel päeval
sõitsime piirkonnas ringi ja avastasime uusi ägedaid kohti, samal
ajal kui ma mõtlesin, kas mul on kunagi nii paha olla olnud.
Sellele
järgnes rutiinne nädal ja järgmisel nädalavahetusel läksime
enamus eestlastega kanuutama, see oli päris fun. Tripp algas valges
ja tagasi kanuutasime juba pimedas.
Selle
nädalavahetusele järgnes
rutiinne nädal kuni neljapäevani, kui ma tööl avastasin ennast
mõtlemast, et miks ma ikka veel siin olen. Teadsin, et farmipäevad
saavad tehtud alles esimesel aprillil, kuid oli variant, et kui ma
farmerit palun, siis ta kirjutab mulle mu vajalikud päevad ära.
Reedel võtsin juba farmipäevadelehe kaasa ja palusin farmerit –
vedas, sain oma vajalikud päevad ilusti kirja ning nüüd saan
taotleda ka teise aasta viisat!!
Siin on mõned pildid, mis tööl olen
teinud. (Ausalt öeldes, kui ma neid pirne ja selle viimase pildi
emotsioone vaatan, siis mul läheb meel pahaks, aga õnneks on see elu
nüüd läbi :)))))
Peale reedest tööpäeva sõitsime
linna, ostsin seljakoti ja bussipileti ning juba pühapäeva hommikul
12.18 olin bussi peal teel Perthi.
Pühapäeval jõudsin ja
kuna ma sain päkkerisse toa alles esmaspäevast, siis Andre tuli
mulle rongijaama vastu ja sõitsime tema poole. Ta korterist lähevad
kohe kutid teisele poole ja üks kutt läheb Taisse, seega juba
laupäeval kolin sinna sisse. Hetkel elan Billabongi backpackeris,
mis on kandideerinud mitmel aastal parimaks päkkeriks
Lääne-Austraalias. Maksin 6 päeva eest sama palju, kui maksin
Manjis 7 päeva eest, kuigi elasin seal palju kehvemates
tingimustes. Kella 06.00-10.00 on siin hommikusöök tasuta, kohvi,
tee, röstsaiad, erinevad müslid, juustud, vorstid jnejnejnejne).
Hetke päevaplaan ongi selline – hommikul ärkan üles, tangin end
all täis ja tulen tuppa pokkerit mängima, õhtul kella 18 paiku
lõpetavad sõbrad töö ja kõnnin nende korterisse (mu tulevane
elukoht asub siit päkkerist vaid paari kildi kaugusel ja linn on
samuti vägaväga lähedal!!!!) Elan kuueses toas, veel eile olid
siin toas neli prantslannat, kes olid väga vaimustunud, et ma
oskasin mõned laused nende keeles öelda. Nüüd nad kolisid
Fremantlesse, kuid lubasid mõni nädalavahetus linna tulla ja
sellest ka märku anda;)
Basseini ääres saab ka võrku mängida ja kohe päkkeri kõrval on suur jalkaväljak, millel olen ka juba õnneks mängida saanud.
Igatahes tunnen, et olen väga õnnelik,
et sain Manjist tulema ja saan hakata linnas asju ajama. Paar
töökohta olen välja vaadanud, kuid aktiivsemalt hakkan tegelema
järgmine nädal, kui olen uude kohta end sisse seadnud. Hetkel
polegi väga ette mõelnud, kolin korterisse, otsin töö ja edasi
kulgen spontaanselt. Iva, Oja ja Priit vist lahkuvad Manjist see
pühapäev, suunal Melbourne ja nad panevad vist rohkem rõhku
farmitööle, edu neile ja eks kunagi kohtun ka nendega, Melbournei
kavatsen ise ka kunagi jõuda, kuid millal........ ei tea.
Nüüd hakkab rohkem infot
läbi jooksma ja on ka oodata tihedamaid blogiposte.
ZIUUU
No comments:
Post a Comment