Esmaspäeval vormistasime lihtsalt pabereid ja dokumente, et saaks teisipäeval tööle asuda. Peale seda täitmist suruti meile jälle õlle näppu ja eks niimoodi need asjad siin lihtsalt käivad. Priit on 7mest päevast 4 joonud ja asi hakkab siin vaikselt käest minema. Ise oleme nädalavahetusega piirdunud ja üldiselt üritame ka nii jätkata. Kanepit suitsetatakse siin nagu suitsu ja keegi ei tee sellest siin mingit numbrit. Nii siin asi käibki.. Teisipäeval läksime tööle ja järjekordseks toredaks kokkusattumuseks osutus see, et meie ülemus on ilus naine ja eestlane, nimeks Kristel, tal töötab ka mees meiega, Hendrik (28 aastane, niiet sõbrad, kunagi pole hilja siia startida:))). Nad on pärit Otepäält ja ma oletan, et seega harjunud sellise väikelinna eluga nagu siin käib. Manjiumpi on TÄIESTI mõttetu linn – siin on enamus asjad koguaeg suletud, ühtegi normaalset söögikohta POLE ja ühtegi juuksurit ma siin ka näinud pole, fakkk juuu manjiumpppp. Töö ülesandeks on apple thinning (eesti keeles vist õunte harvendamine), peame õunakobratest õunu vähemaks võtma, et nad ilusti kasvada saaksid. Kolmapäevast kuni reedeni siin ainult sadas ja tööd me teha ei saanud, need austraallased on ikka pussyd, väike sadu ja kõik on nelja seina vahel, teki all ja uks ka lukus, Grete ütles et Perthis oli räige torm, katused lendasid, õnneks nii hulluks siin ei läinud. Kui iga hommik teada anti, et tööpäeva pole, asusid siinsed elanikud seda otsekohe tähistama :D. Töö on räigelt tüütav ja sitt aga samas väga kerge. Kuigi kolmapäeval oli tore, et tööle ei pidand minema, siis juba neljapäeval oli päris nutune seis, tegemata päevade eest palka ei maksta ja varsti hakkab meil see lilleline elu siin läbi saama. Õnneks saime laupäeval tööle minna ning uuest nädalast lubab ilusat ilma, ei mure kõik hea. Palka saab iga kahe nädala tagant kolmapäeviti, tunnis saame 19.80 miinus maksud, kätte saab kahe nädala eest 1300dol, ehk 2600dol kuus, mis on umbes 2200eur, TAHAKS PALKA JUBA :))
Reedel oli minu alumise naabri Vicky lahkumispidu ja mängiti igasugu joomismänge, üks jubedamaid on Lay Out, pole kindel kas õigesti mäletan. Mäng käib igatahes niimoodi – kõik seisavad laua ääres ning panevad oma topsi pool jooki, käed pannakse kukla peale ja loetakse kolmest üheni – siis peavad kõik oma topsi ära jooma, topsi laua peale panema (nii et pool on üle ääre ja pool laua peal) ja näpuga seda lööma, niiet see tops salto ära teeb. Kaotaja (inimene, kes viimasena saab hakkama topsi ümber löömisega) peab jooma laua keskel oleva joogi ära (kuhu pannakse viina, veini, õlut ja kõike huvitavat mida leidub). Ise kaotasin ühe mängu ja rohkem ei tahtnud mängida. Priit kaotas ka ühe korra ja läks vetsu kettima :))))... Oja loob siin suhet ühe pilukaga, täitsa haige, tegelt on niimoodi, et see pilukas ajab Oja taga aga Oja blokib, VEEL :D:D..Laupäeval peale tööpäeva tulid Hendrik ja Kristel siia hostellisse ning rääkisime juttu ning jõime õlut. Minu alla kolis nüüd üks teine tüdruk, kellel öösel ka poiss voodit sisse õnnistamas käis, päris haige bordell..
Kuna siin linnas normaalset söögikohta pole ja mul on nendest fucking kiirnuudlitest nii kopp ees, siis otsustasime Ivaga ise süüa hakata tegema, pole kunagi väga süüa osanud teha, kuid päris hästi on välja kukkunud. Reedel tegime liha ja kartulit , laupäeval tegime pastat lõhe ja koorekastmes (seda vist kutsutakse pasta carbonaraks, palju parem kui Vapianos rsk) ja täna ka mingit pasta rooga.
Pühapäeval, ehk täna sõitsime Manjiumpi jalkamängule, meie hostel vs üks teine hostel, mis siin kandis on ja juhuslikult ma tean, et ka seal peatuvad paar eestlast. Ei suuda ikka sellise palavusega mängida, suht surnud olime peale poolt tundi :)).
FAKK SIIN ON NII SITT NETT ET MA EI SAA PILTE ÜLES PANNA!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Tööst ja sellest hostelist lisan pilte järgmine kord.
No worries, all good
No comments:
Post a Comment