RUTIIN RUTIIN RUTIIN

On pisut üle nädala viimasest postist möödas. Esiteks pole võimalik blogi uuendada, kuna siin tõesti pole üldse levi. Selleks, et saaks telefonile paar pulka levi peab kõndima siit hostelist u 100 m eemale mäe otsa :)))). Teine võimalus on osta siit 10 daala eest wifikoodikaart, mis kestab 100 minutit, aga võib öelda et see on aeglane kui tigu. Kui Eestis on nett igalpool saadaval (jah, sõjaväes sai metsas seda järgi katsetatud), siis siin seda isegi linnast 10km metsas ei leidu.

Ajasime Ivaga juuksed maha, ma 6 mm ja Iva 10 mm, sest siin ei ole võimalik paksude juustega elada, mul olid viimati nii lühikesed juuksed sõjaväes ja Ival kunagi kui ta väike laps oli.

Üks hea sõber küsis mu käest hiljuti, kust mul üldse tuli mõte Austraaliasse tulla, mõtlesin, et vastan siia, kuna see on tegelt päris äge jutt. Täpselt aasta tagasi, kui ma Kuperjanovis aega teenisin ja kui me olime järjekordses metsalaagris ja postil, istusin telefoniga facebookis ja uurisin mis toimub. Nägin et paar tuttavat olid just Austraaliasse jõudnud ja olid pildid üles laadinud, rannas ja lühikesed riided seljas, päike lõõmas taga. Kui me seal lume sees istusin ja vaatasin, kuhu ma jõudnud olen, siis otsustasin, et pean ka sinna ära saama ja siin ma nüüd olen. Tervitused rms Kukrusele, kõikidele kapralitele ja srs Raamatule ja teistele sõpradele, kes hetkel peavad ajateenistuses vanglas püsima. Vähemalt ei lähe teil päikesekreemi vaja :)

Siin on elu nagu ikka. Töö ja peale tööd samad tegevused. Mari-Liis küsis üks päev minu käest kus kandis olen ja mis teen, vastasin talle ja viisakusest uurisin tema tegevuste kohta ka, ta pidi Queenslandi (Aussie teise otsa, põhja) farme otsima minema. 2 päeva hiljem tulime töölt koju ja Mari-Liis oli koos oma sõbrannaga meie hostellisse kolinud. Sõbranna läks tal minema, kuid Mari-Liis otsustas siia jääda, nüüd laupäeval tal tulevad veel 2 sõbrannat ja 2 sõpra siia. Suht nõme, Eesti tuleb igale poole kaasa, see on selles suhtes halb, et kui meie neljakesi olime juba siia seltskonda sisse sulanud ja istusime kõik ühises ringis ja suhtlesime nendega ja kujutage ette, et nüüd tuleb siia veel 5 eestlast. On suhteliselt loogiline, et eestlased hakkavad omaette hoidma ning tekib kaks seltskonda. Mulle see igatahes ei meeldi, aga mis teha, ei saa kedagi minema ka ajada.

Inimesed on siin jätkuvalt sõgedad (näiteks Priit magas teisipäeval ja ta narinaaber lendas kell 4 öösel täis peaga magama, Priit ärkas selle peale üles, kui tüüp oma häda kappi tegi, kus ka Priidu riided olid :DDDD, siin väga vahet pole, kas tegemist on reede või esmaspäevaga), kuid oleme kõigiga sõbraks saanud, eriti suhtleme prantslastega, kes on hästi sõbralikud ja toredad, käisime just ükspäev peale tööpäeva kängurusid söötmas ja katsumas, nad on nii kaua toredad, kuni sa neid ei näe otse enda ees, kui sa autoga maanteel 100km/h sõidad, paraku on sellised juhtumeid siin maal väga palju...

Tööd oleme teinud kümnest päevast üheksal ning plaan on jätkata seda RUTIINI, kuigi on üpris vastik hommikuti üles tõusta. Hommikul kõik palvetame, et vihma hakkaks sadama ja saaksime day offi, aga kui tööle oleme juba jõudnud, siis läheb päev rutiinselt ja kiiresti. Käed liiguvad tööpäeva lõpuni ühes rütmis ning mõtled koguaeg millestki muust ja aeg lendab kiiresti. Olen päris palju asju selgeks mõelnud, aga nendest mõni teine kord. Tööpäev jääb ära, kui väljas on 37 kraadi, ühel korral oli 36.5 ja teisel korral 35. Õhk ei liigu ja päike paistab lagi pähe, siis on küll selline tunne, et tahaks ära surra. Õnneks on Bec (meie farmer, põhiülemus) lasknud teha enda farmi juurde ilusa tiigi, kus me smokode ja lõuna ajal ujumas saame käia. Teistel päevadel oleme saanud vihma, nahk tahab keha küljest ära tulla, aga oleme siiani kõik pasa alla neelanud ja hambad ristis tööpäevad lõpuni teinud. Pausid on väga strateegiliselt headel aegadel, kui tööpäev hakkab 07.30, siis esimene smoko on 10.15 (see aeg läheb kiiresti), 10.30 laksime edasi (aeg läheb VÄGA aeglaselt sel ajal) apple thinningut kuni 12.30, kus on 30 minutine lõuna, tagasi tööle (siin läheb aeg kiiresti) seejärel on 14.30 järgmine ja viimane smoko ning peale seda on 1h15min veel tööpäeva lõpuni (see venib samamoodi). Kraadid on siin ka imelikud, päeval on üle 30 ja õhtul 10 kraadi kandis, peab ikka pusaga ringi käima, ei oleks seda Eesti kliimas küll ette kujutanud.

Jõulude ajal passime vist siin hostelis, kuigi Gretcu meid Perthi kutsus. Aastavahetusel mõtlevad kutid minna Perthi ning mina (kui teised ümber ei mõtle) The Origin festivalile, kus peaesinejaks on Chase & Status, The Examples jnejne, kestab 2 päeva ja hõlmab ka aastavahetuse aega. AAAAA, ärge ära ehmatage, kui teile 31. detsembril kell 18.00 telefon helisema hakkama ja numbriks on mingi pikk ja võõras number, asi lihtne ja loogiline, me oleme siis purjakil ja meil on kell 00.00 :)))

Päevad on päris rutiinseks hetkel muutunud, kuna peame siin per*eaugus oma farmipäevad (88) ära tegema, hetke seisuga on 73 päeva veel, lihtsa arvutuse järgi saavad meie farmipäevad tehtud 22. veebruaril, mis on reedene päev ja päev enne MINU SÜNNIPÄEVA, WOOOOOOOOOOOOOOOHO!!!!!

olge nunnud