JÕULUD + RUTIIN

Oleme iga päev tööl käinud, eelmise nädala laupäev pidi meil vaba olema, kuid kuidagi oli hosteli omanik ja Priit üksteisest mööda rääkinud ning me pidime ühte teise farmi tööle minema. Jamasti oli vaid see, et me saime seda teada reede öösel vastu laupäeva, hetkel kui me Manjimupist (käisime Hendrikul ja Kristelil külas) tagasi jõudsime. Ma olin endale ühe 0.7l viski (JIM BEAM!!) ostnud ning selle peaaegu hävitanud. Äratus pidi olema kell 05.15, mina läksin voodisse 04.00 läbi midagi, kuna Scott ja kõik teised inimesed tähistasid oma viimast päeva hostelis, enamus ägedatest inimestest läksidki ära Balile, osad tulevad küll jaanuaris-veebruaris tagasi, kuid seni kaua on siin küll igav. 05.15 pidi olema äratus ja 05.35 kõik bussi peal. Bussist olid puudu 4 eestlast, Iva, Al, Priit ja Raz. Naomi (hosteli omanik) hakkas tube läbi kammima, et meid bussi peale saada ja tööle viia. Kella kuueks olid Iva, Priit ja Al bussi peal, kuid Raz oli zombie ja ei ärganud üles... Õnneks Naomi kuri ei ole, kuna eestlased on väga töökad ning 3 kutti tegid 4 kuti töö üpris kiiresti ära, mis sest et kõigil tuumapohmell oli :)). Ise ei tunne ka väga halvasti selle olukorra pärast, kuna kui oleks tööle läinud, siis oleks järjest 18 päeva töödanud, tänu sellele sain ühe vaba päeva, mis tuli kasuks. Päeval, kui teised tööl olid, sain kätte Gretcu, kes tegi teatavaks uudise, et ta tuleb Perthist bussiga siia hostelisse. Ta peab ka farmipäevad ära tegema ja milleks minna kuhugi võõrasse, kaugesse kohta, kui ta teab, et 4 ägedat eesti kutti töötavad ja elavad Manjimupis, that's the spirit! Hea uudis halval päeval teeb tuju heaks ja peale seda uudist ma rohkem ei kassinud, et ma tööle ei jõudnud. Gretc läheb jaanuaris vist Adelaide, üldiselt on saatus meie reisimarsuudi üpris sarnaselt kujundanud ja tegelt tahaks ka siit juba ära minna. Tahaks ringi trippida ja uusi huvitavaid paiku avastada, aga eks see plaan kujuneb välja järgmine aasta. Olen väga õnnelik, et maailmalõppu ei tulnud ning eks uuel aastal uue hooga. Peas võtab ilmet väike plaan, koju tagasi kavatsen tulla 2014 suveks ja peale suve kuhugi edasi, kas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Kanadasse või kuhugi neljandasse kohta seda veel ei tea, aga ma räägin mõni teine kord plaanist pikemalt, midagi kindlat hetkel nagunii ei ole, äkki olen juba kuu aja pärast kodus :).

Eile tööle minnes tegi üks asiaatide juhitud auto avarii, kaotas kurvis juhitavuse ja pani üle katuse. Õnneks jäid kõik terveks ja on siin tagasi, auto vist läheb mahakandmisele. Üpris ohtlik värk.

Kui me Perthis veel olime ja iga hommik aussiejobsis käisime, siis kohtasime seal palju eestlasi, üks päev nägime kohe ära, et on kaks uut eestlast, kes tunduvad pisut vanemad ja intelligentsemad, vahetasime paar sõna ja läksime oma teed. Umbes nädal tagasi tulid aga meie farmi 2 uut eestlast ja tegemist oli samade inimestega, keda me aussiejobsis kohtasime, Grete ja Andreas???? Kuidagi tuli jutu käigus välja, et Andreas on Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetanud nagu minagi, ainsa erinevusega, et kui ma esimesse klassi läksin, siis tema läks kümnendasse.. Hästi tore seltskond on kokku sattunud ning võimalik, et aastavahetusel me lähme koos nendega (Kristeli, Hendriku, Grete ja Andreasega) siinse piirkonna kõige ilusamasse ja kõige suuremate lainetega randa paariks päevaks telkima ja chillima, eks näis.

Igatahes on mu blogil neli uut fänni ja kuna ma olen eelnevates blogipostides natukene valet informatsiooni jaganud, siis nüüd pean selle heastama. Kristel on pärit Tallinnast, mitte Otepäält ning pean oma sõnad tagasi võtma väikelinna elu koha pealt - 02/12/12 NO WORRIES; ALL GOOD ( EI MURE, KÕIK HEA) blogipost - „Teisipäeval läksime tööle ja järjekordseks toredaks kokkusattumuseks osutus see, et meie ülemus on ilus naine ja eestlane, nimeks Kristel, tal töötab ka mees meiega, Hendrik (28 aastane, niiet sõbrad, kunagi pole hilja siia startida:))). Nad on pärit Otepäält ja ma oletan, et seega harjunud sellise väikelinna eluga nagu siin käib. Manjiumpi on TÄIESTI mõttetu linn."

Eestlasi on siin nüüdseks 15, väga nõme, sest kõik teised rahvused on siin vähemuses, aga me väga ei suhtle „uute“ eestlastega, mina isiklikult chillin koguaeg prantslastega, oleme väga headeks sõpradeks saanud, enamus lähevad 26. detsembril Full Moon Partyle Taisse ja sealt edasi Aasiasse trippima, kuid tulevad veebruaris tagasi, Anne ja Julian, kellega ma kõige paremini läbi saan, tulevad tagasi õnneks juba 18. jaanuaril. Siin hostelis on jõulude puhul suur pidu. Tasuta alkohol ja söök, kõike pidi lademetes saama. Siis on siin veel selline üritus nagu secret santa, igaüks sai ühe nime, kes jõuludeks siia hostellisse jäävad ning ülesandeks on teha 5-10dollarine kingitus. Mina suutsin õnne kombel valida Juliani ning kuna ma tahtsin talle nagunii kingitust teha, siis vedas väga. Ostsin talle ta isikliku piljardikii (läks PISUT rohkem, kui 10 daala, aga sõbrad on olulisemad kui raha), kuna ta veedab enamus oma vabast ajast piljardilaua taga. Olen suht kannatamatu ja tahaks talle kohe selle ära kinkida, aga peab paar päeva veel kannatust varuma.

Kolmapäeval oli meil palgapäev, saime KAHE nädala eest 1480 daala ja seda on päris palju võrreldes Eesti KUUpalgaga. Täna oli meil vaba päev ja sõitsime Bunbury, sinna on umbes 120km ja see on ainus lähim linn, kus on Mc Donalds, Hungry Jack, KFC, riidepoed jne. Shoppasime ja sõime ning nüüdseks oleme tagasi hostelis. Hetkel on siin suhteliselt igav, kuid pole hullu, varsti tulevad inimesed igaltpoolt tagasi ja jätkub äge elu.

Ilusaid jõule ja veel paremat uut aastat soovib teile RASSSSSSSSSSSSS, pange ägedalt ja tulge siia külla mulle :)